Lihtsalt inimene ei pruugi muutuval planeedil ellu jääda. Et jõulisi muutusi vältida, tuleks elukaarte asemel hakata mõtlema eluringlustes ja põhiliseks pidama planeedi mõõtkava.

Kliimateadlased on tuhanded tulevikustsenaariumid jaotanud lihtsustavalt neljaks. Praeguste mõõtmistega klapib enim kõige pessimistlikum variant, mille kohaselt on aastaks 2100 planeet 4,5 °C soojem.

Kui planeet soojeneks 4 °C, siis muutuks elukeskkond tundmatuseni.

Juba +2 °C stsenaarium tähendaks märgatavalt halvenenud elutingimusi suurel osal planeedist.

Kliimastsenaariumite põhjal on omakorda välja töötatud 5 sotsiaalmajanduslikku stsenaariumit. Asjade senise käiguga klapib enim variant, mis ennustab teravaid regioonidevahelisi konflikte (ehk rändeid ja sõdu).

Soojenemist põhjustab see, et maapõuest kaevandatavatest fossiilkütustest lisatakse planeedi aineringetesse aina juurde kasvuhoonegaase, mis peegeldavad päikesekiirgust maa peale tagasi.

Kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris on praegu viimase 800 000 aasta kõrgeim ja aina tõuseb.

Seni on majanduse (SKP) kasvuga alati kaasnenud kasvuhoonegaaside heitmete kasv. On suur küsimus, kuidas need kaks näitajat teineteisest lahku viia.

Kasvuhoonegaaside mõõtühikuks on CO₂-ekvivalent ehk CO₂e. Eri kliimastsenaariumite kohta on arvutimudelid välja selgitanud CO₂ₑ-heitmete hulga ühe inimese kohta (aastani 2100), mida ei tohiks ületada, kui soovida antud stsenaariumi juures püsida.

Kui soovida püsida +1,5 °C stsenaariumi juures, on igal planeedi elanikul kuni aastani 2100 kulutada 49 tonni CO₂e. See on 560 kg CO₂e aastas.