1. Lühinägelikud mõtteviisid ja hoiakud. 2. Ükskõiksus keskkonna ja tuleviku vastu. 3. Senisest seisust kasusaajate vastuseis ja vastulobi. 4. Mure riigitulude võimaliku vähenemise üle.

Eestil on oma väiksuse tõttu lihtne kurssi muuta. Nagu oleme saavutanud koha IT-valdkonna esireas, nii on praegu lihtne hüpata ka ökoloogilise innovatsiooni rongile. Võidaksid nii Eesti kuvand kui ka majandus.

Taastuvenergia Koda on teinud ettepaneku minna aastaks 2030 täielikult üle taastuvenergiale. See eeldaks riigilt 4,3 miljardit € ühekordseid investeeringuid. See looks 14 000 uut töökohta.

Eesti saastetasud ei motiveeri kuidagi ökoloogilisele innovatiivsusele. Sellega laseme käest olulise võimaluse anda oma majandusele ideaalne stardipositsioon tulevikuks.

Tänu kõrgetele saastetasudele on Rootsi hetkel olukorras, kus SKP tõus toimub üheaegselt CO₂e-heitmete vähenemisega.

Ilma kaalumisteguriteta tekiks võimalus erinevates hoonetes kasutatavaid meetmeid objektiivselt võrrelda. Alternatiiv oleks anda iga hoone kohta nii kaalumisteguritega kui -teguriteta tõhususarv.

Olemasolevate hoonete võimalikult suure taaskasutuse kõrval tuleks uued majad projekteerida võimalikult pikaealisteks. See tähendab muuhulgas, et hoone peab võimaldama ka kasutusviiside olulist muutumist tulevikus.

Hoone heitme arvutamises ja reguleerimises tuleks arvesse võtta nii hoone ehitamise, energiatarbe kui ka paiknemisega seotud heiteid.

Vaja oleks CO₂e-säästliku arhitektuuri kompetentsikeskust, mis koguks kokku know-how (metoodikatest ja võtetest eri mõõtkavades), viiks läbi pilootprojekte ja koolitusi.

1. PÕXIT 2. Kõrge keskkonnamaks 3. Elamufondi tervikvaatel põhinevad otsused 4. Arvutuste muutmine m²-põhisest inimesepõhiseks 5. Asumistruktuuri tasandil säästlikkuse otsimine 6. Asumite tihendamine 7. Ringmajandus