Tuleks eristada CO₂e varbajälge ja jalajälge. Ülemaailmses statistikas on enamasti arvesse võetud vaid osa inimeste jalajäljest.

Kyoto protokolliga liitunud 192 maa seas on Eesti varbajälg inimese kohta tagantpoolt 9., Euroopas tagantpoolt 3.

Isegi puhtalt varbajälje põhjal kulutab Eesti elanik juba 3 aastaga ära kogu reservi, mida ta saaks +1,5 °C stsenaariumi puhul kulutada aastani 2100.

CO₂e-heitmete arvestuses pole põlevkivielektrile vastast.

Kui võtta üks 100 m² eramu, mida köetakse elektriga, ja võrrelda selle heitmeid põlevkivi- ja tuuleenergiaelektri puhul, on erinevus meeletu.

Tootmise poolelt on Eestis kõige heitmerikkam konkurentsitult energiatootmine.

Eestlane tarbib 2 korda rohkem elektrit kui lätlane. Uute sõiduautode reostavuses oleme Euroopas esimesed.